05 February 2015

Ita presiza buat barak liu duke osan atu atinji dezenvolvimentu:

Lisaun husi no ba Timor-Leste
Iha fulan Outubru tinan kotuk, ONU nia Konsellu Ekonómiku no Sosiál ba Ázia Pasífiku (ESCAP) hala’o sorumutu rejional ida kona-ba Finansiamentu Lakunas Graduasaun husi Nasaun Menus Dezenvolvidu (Least Developed Country Status) sira iha Ázia-Pasífiku iha Bangladesh. Iha enkontru ne’e, ha’u lori diskusaun kona-ba dalan sira oinsá atu promove dezenvolvimentu bazeia ba esperiénsia Timor-Leste nian.

ONU kalkula Nasaun Menus Dezenvolvidu sira nia kondisaun liu husi kombinasaun estatístika: Rendimentu Nasional Brutu/Gross National Income per kapita, Index Riku-soin Umanu/Human Assets Index (HAI: malnutrisaun, mortalidade infantíl, alfabetizasaun, rejistu eskolár) no Index Vulnerabilidade Ekonomiku/Economic Vulnerability Index (EVI: medida, izolasaun, diversidade ekonómiku, estabilidade agrikultural, dezastre naturais, dependensia ba importasaun). Kompara ho Nasaun Menus Dezenvolvidu sira iha rejiaun, Timor-Leste marka númeru ne’ebé aas iha GNI (tanba reseita husi mina no gas), maibé Human Assets Index mak iha lista aat liu, segundu (Afganistan mak primeiru) no ami nia EVI mak kuaze iha mediu de’it, dook liu husi rekerimentu sira graduasaun ninian. Maski nune’e, nasaun menus dezenvolvidu sira iha Ázia-Pasífiku barak mak iha patrimóniu umanu (human asset) ne’ebé forsa liu no menus iha vulnerabilidade ekonomia maski sira nia governu iha osan menus liu.

ONU permite nasaun sira atu hi’it an (“gradua”) sai husi estadu Nasaun Menus Dezenvolvidu bainhira sira iha rendimentu ne’ebé aas tebes, maski sira nia EVI no HAI sei menus loos, hanesan dalan ne’ebé Giné Ekuatorial foti. Padraun ida ne’e reprezenta fallansu atu utiliza rekursu finansiál ba benefísiu públiku. Faktu katak Timor-Leste sei posivel atu gradua husi estadu Nasaun Menus Dezenvolvidu iha tinan hirak tuir mai bazeia ba rendimentu de’it, maski sei falla iha indikadores rua seluk.

Konferénsia ESCAP inklui ema na’in 75 ne’ebé mai husi Nasaun Menus Dezenvolvidu sira iha rejiaun laran – Afganistan, Bangladesh, Bhutan, Cambodia, Kiribati, Repúblika Demokrátika Popular Lao, Nepal, Ilhas Salomaun, Timor-Leste no Tuvalu. Organizadór sira konvida Charles Scheiner atu diskute kona-ba aspektu non-finanseiru atu nune’e nasaun Menus Dezenvolvidu sira sai husi estadu ida ne’e: Saida mak bele aprende husi Timor-Leste nia difikuldade atu hadi’a ninia HAI no EVI, maski iha rendimentu ne’ebé boot husi mina? Tuir mai mak ninia aprezentasaun ne’ebé atualizadu (mos PDF), tradus husi Ingles ba Tetum. Maski ida ne’e prepara ba ema husi nasaun seluk, aprezentasaun ida ne’e mós sei iha valor ba sira tomak ne’ebé sei lori responsabilidade foun iha Governu Timor-Leste ne’ebe foin restrutura.


Faktu Báziku Balun kona-ba Timor-Leste

  • Timor-Leste restaura ninia independénsia iha 2002, hafoin funu no sékulu barak iha nasaun seluk nia ukun.
  • Tersu-kuartu (3/4) husi ninia ekonomia no 93% nia reseita estadu mai husi rendimentu mina-rai no gas.
  • Ninia GDP non-petrolíferu aumenta lalais hahú husi 2008 to’o 2012.
  • Estadu ne’e rai ona hamutuk billaun $16 iha Fundu Riku-soin Soberanu (hanaran Fundu Petroliferu).
  • Kampu mina-rai sira bele maran iha tinan neen, no Fundu Petroliferu tinan neen hafoin ida ne’e.
  • Ninia populasaun tokon 1.2 sei nafatin entre sira ne’ebé kiak liu iha rejiaun laran, no populasaun maioria mak ho otas ki’ik liu tinan 17.
  • Maioria populasaun Timor-Leste nian sei moris iha pobreza, no pursentu ida ne’e kontinua aumenta.
  • Dois-tersu husi populasaun mak hela iha area rural, maioria sustenta husi agrikultura subsistensia.
  • Falta saneamentu no malnutrisaun ne’ebé endemika.
  • Kuaze labarik 1,200 ho idade tinan 5 mai kraik mak mate tinan-tinan hosi kondisaun sira ne’ebé bele prevene … barak liu dala ruanulu (20) kompara ho ema husi otas hotu hotu ne’ebé mate husi violénsia fíziku. 

Dependensia ba Petroliferu

  • GDP Petrolíferu iha 2012                                     tokon $4,309 (78%)
    GDP non-petrolíferu                                              tokon $1,246 (22%)
        Setór produtivu (agrikultura no indústria)    tokon $   247 (4%)
  • Projesaun ba reseita  iha 2015                          tokon $2,530
    tokon $2,290 (91%) husi mina-rai sei mai husi mina (inklui tokon $916 husi retornu investimentu)
    tokon $   170 ( 7%) husi fontes non petrolíferu
    tokon $     70 ( 3%) sei empresta husi fonte internasionál sira
  • Orsamentu estadu 2015                       tokon $1,570
    tokon $1,328 (85%) sei mai husi Fundu Petroliferu iha 2015.
    tokon $     72 ( 4%) tan mai husi Fundu Petroliferu iha pasadu no futuru.
  • “Rendimentu” petrolíferu ba governu, la’ós ba ema.
  • Atividade estadu nian, selu ho osan husi mina nian, metade ida kompostu husi ekonomia “non-petrolíferu”, tanba osan balun sei sírkula iha ekonomia lokal.
  • Balansu komérsiu ba sasán iha 2014: tokon $526 husi importasaun, tokon $14 non-petrolíferu esportasaun (95% kafé)

Reseita husi mina atinje másimu iha 2012, tun 15% iha 2013 no kontinua tun ba 42% tan iha 2014. Súl Sudaun, Líbia (no Giné Ekuatoriál?) de’it mak dependente liu ba esportasaun mina no gas kompara ho Timor-Leste.

Lisaun ne’ebé bele aprende husi esperiénsia Timor-Leste nian

Lisaun 1: Sustentabilidade mak direitu jerasaun futuru sira nian.

  • Dezenvolvimentu ne’e prosesu ida ne’ebe kontinua la’o, la’ós projetu ida ne’ebé iha rohan.
  • Rekursu naun renovavel ka rekursu sira ne’ebé eksplora barak liu ona, hakarak ka lakohi, sei hotu, no tenke troka ho buat seluk.
  • Ida ne’e presiza hanoin no planu ba termu ne’ebé naruk liu duke konsultan ida nia kontratu, oráriu projetu ida ka sikulu eleitorál nian.
  • Poupa reseita petróleu nian bele tulun, maibé reseita ne’e karik sei la to’o ba jerasaun tuir mai.
  • Investimentu ho despeza ne’e la hanesan – ne’e duni tenke prodús retornu ekonómiku ka sosiál ne’ebé konkretu iha futuru.
  • Tenke halo manutensaun ba infraestrutura hafoin harii tiha, no sikulu moris husi kustu manutensaun, operasaun no selu deve sira tenke analiza ho didi’ak, no inklui iha orsamentu molok aprova projetu ida. Manutensaun ida ne’ebé pontual ne’e baratu liu fali duke rekonstrusaun bei-beik.
  • Empréstimu, mezmu husi deve ka sikat iha Parseria Públiku-Privadu sira, bele hafraku sustentabilidade bainhira kustu ne’ebé sei selu fali aas liu fali retornu ka ninia durasaun atu selu fila fali ne’e naruk liu fali rendimentu sira husi projetu ne’ebé iha.  

Lisaun 2: Planu mak esensiál liu.

  • Planu tenke longu prazu, ne’e inklui ba dezenvolvimentu en jerál no mós projetu ida-idak. Ne’e tenke bazeia ba konsiderasaun no viabilidade tékniku, sosiál no finanseiru, la’ós bazeia ba ajenda polítika ka sujestaun sira husi doador sira.
  • Projetu infraestrutura tenke fó benefísiu ne’ebé konkretu ba ema. Sira tenke ajusta dimensaun atu responde nesesidade sira ne’ebé projectadu ho razoavel iha futuru.
  • Tanba de’it dehan buat ida ne’e bele realiza la signifika katak ne’e mak di’ak liu ona ka loos liu ona atu hala’o.
  • Sai kreativu no fleksivel- karik iha proposta ruma mak sala hela, troka tiha.
  • Labele husik setór ida ka proponent ida mesak atu muda tiha prosesu foti desizaun no prioridade sira – Karik ita iha martelu ida, buat hotu ita haree hanesan pregu.
  • Uza teknolojia sékulu 21 nian – desentralizadu, renovavel no sustentavel. Aprende husi esperiénsia husi rai seluk, no labele repete sira nia istória ka sala sira.
  • Bainhira planu sira no promesa sira mak labele realiza, ema sei sente traidu no la satisfás.
Planu tenke bazeia ba dadus.
  • Informasaun ne’ebé loos no aktual mak esensiál tebes – maski kona-ba topiku sira ne’ebé la konfortavel ba ita, hanesan pobreza ka frakeza polítika sira.
  • Labele fiar ita nia publisidade rasik – desizaun sira tenke bazeia ba faktu, la’ós husi reklamasaun ka mehi sira.
  • Wainhira dadus kona-ba tinan sira pasadu nian mak laloos, ne’e iha posibilidade katak dezenvolvimentu aktual ka tendénsia ne’ebé iha ne’e superfisiál de’it.
  • Dadus tenke signifikativu: naran husi lista inskrisaun iha eskola ne’e diferente husi saida mak labarik sira aprende los.
  • Nasaun ida kompostu husi ema, la’ós osan, no nune’e mós ekonomia. Sukat GNI no GDP hatudu oinsá ema riku uitoan sira nia moris, no la refleta moris ema kiak sira ne’ebé maioria liu.

Lisaun 3: Rekoñese Kontekstu.

  • Heransa husi konflitu no opresaun iha pasadu, inklui autokrasia, trauma, impunidade no falta esperiénsia, tenke diskute. Sira sei la lakon rasik de’it.
  • Sidadaun no lideransa sira iha nasaun foun ida mak la fiar iha “Estadu de Direitu,” sei sempre proteje kbiit laek husi podér arbitráriu, inklui husi estadu. Buat ne’ebé sira presiza liu mak ezemplu, la’ós manda saida mak sira tenke halo.
  • Progresu inisial husi báze liu (“ground zero”) ne’e ladún difisil, maibé la sees dook liu hodi ba atinje ema nia direitu sira.
  • Sidadaun sira sai forte liu durante tempu difisil; konsidera sira nudár ita nia rekursu ne’ebé boot liu hotu.

Lisaun 4: Atinje soberania no diversifikasaun.

  • Ekonomia ida labele hamriik ho ain sorin de’it. Petróleu sei labele troka ho setór ida mesak de’it, maibé setór barak. Eko-turizmu, indústria ki’ik, agrikultura no prosesu ai-han bele kria kampu servisu, rendimentu no nesesidade báziku.
  • Ema tenke han uluk lai molok sira bele gasta, no agrikultura tenke prioritiza nutrisaun lokál duke hahán esportasaun sira. Soberania ai-han no ekonómiku ne’e nia importánsia hanesan mós ho soberania polítika.
  • Produsaun lokál tenke substitui ba importasaun, ne’ebé fó vantajen komparativu nune’e mós sobrevivénsia wainhira la iha kbiit atu hola sasán importasaun sira. Redús 20% husi importasaun ne’e iha efeitu ne’ebé hanesan ho defisit komérsiu husi aumenta 600% ba esportasaun naun-petrolíferu sira, no ne’e fasil liu tan.
  • Karik presiza tarefas ka subsídiu sira atu ajuda dezenvolve produsaun lokál, nudár pratika ne’ebé halo iha nasaun industrializadu sira.
  • Infraestrutura ne’ebé importante liu mak la’ós ida atu loko-an nian. Estrada rurais, eskola primáriu sira iha bairru laran, eletrisidade renovavel ne’ebé desentralizadu, klínika saúde sira no fornesementu be ho saneamentu sei hadi’a liután ema nia moris duke projetu boboot sira ne’ebé gasta osan barak.

Lisaun 5: Prioritiza rekursu umanu sira.

  • Estadu mak responsabiliza atu garante ema hotu nia direitu ba edukasaun, hela fatin, tratamentu saúde, no saneamentu.
  • Kualidade universal edukasaun primáriu mak esensiál ba dezenvolvimentu no hadi’a ema nia kualidade moris, nune’e mós empregu no dezenvolvimentu ekonomia iha futuru.
  • Nutrisaun no tratamentu saúde ne’ebé la adekuadu bele limite permanente labarik ida nia futuru.
  • Fasil liu atu sosa bolsa estudu estranjeiru ida duke kria universidade ida, ka haruka polítika ida ne’ebé moras ba rai li’ur atu halo tratamentu duke kria ospitál di’ak ida, maibé kualidade fasilidade lokál sira mak sei eduka no trata ema di’ak liu fali.

Lisaun 6: Boa-governasaun presiza atensaun.

  • Lei sira tenke aplika ba ema hotu, inklui ofisiais, ajénsia estadu sira no investor estranjeiru no kontratór sira, liu liu iha area sira hanesan aprovisionamentu, protesaun ambientál, direitu rai, direitu sivíl no rekrutamentu.
  • Transparénsia ne’e iha folin wainhira informasaun asesivel, bele komprende no utiliza. Debate polítika sira tenke halo públiku, inklui oinsá no prosesu tanba sá mak desizaun sira ne’e halo.
  • Kompañia estadu sira no ajénsia autónomu sira dala barak la tama iha kontrola autoridade sira nian, no tanba ne’e presiza atensaun espesiál ba transparénsia, nune’e mós kontrolu no supervizaun ne’ebé ativu husi instituisaun demokrátiku sira.
  • Ezekusaun orsamentu ne’e la’ós medidas ne’ebé di’ak atu sukat governu nia rezultadu servisu -- hahalok na’ok ka gasta osan la ho kuidadu ne’e la fornese servisu públiku sira.
  • Maljestaun no desizaun ne’ebé ladi’ak bele estraga hanesan ho hahalok korrupsaun ne’ebé bele hare momoos los.
  • Opozisaun polítika ne’ebé nakloke, konstrutivu, pasífiku ne’e esensiál tebes ba demokrasia, cek no balansu, fó no simu, no ideia alternativu sira.
  • Media ne’ebé livre no sosiedade ne’ebé vital ne’e presiza tebes atu garante katak governu hala’o duni nia promesa sira no serbí interese públiku.

Lisaun 7: Konsulta ho públiku.

  • Rona ema sira ne’ebé mak sei hetan impaktu husi planu ka projetu sira, inklui alvu benefisiáriu sira – sosializasaun no promesa sira de’it ne’e la to’o. Implementasaun polítika tenke bazeia ba akordu ne’ebé informadu no livre, responde duni ba komunidade nia preokupasaun, nesesidade no direitu sira. Sentimentu na’in lokál ne’e presiza atu nune’e projetu ida bele susesu.
  • Prioridade ba despeza sira tenke bazeia ba saida mak di’ak liu ba públiku, la’ós buat ne’ebé sei halo desizaun na’in sira orgullu, riku ka poderozu.
  • Labele dezloka ka destitui sidadaun sira, liu sira ne’ebé marjinalizadu, atu nune’e ukun na’in sira simu ema VIP sira ne’ebé mai vizita. “Família bele la han” nudár nasaun ida, ne’e la própriu.

Lisaun 8: Ema hotu iha direitu ne’ebé hanesan ba benefísiu públiku sira.

  • Presiza esforsu atu ultrapasa diskriminasaun, atu garante kada sidadaun hetan ninia parte ne’ebé justu husi rekursu (ajuda ka mina) ne’ebé ema hotu na’in ba. (dominasaun husi reseita mina nian iha Timor-Leste ne’e signifika katak maski sira ne’ebé riku, sira ladún selu taxa.)
  • Idozu sira hetan osan dolar ida ba loron ida … anaunser sira veteranu. Maibé kontratadu sira ne’ebé iha ligasaun di’ak no polítika na’in sira hetan barak liu hotu.
  • Kiak sira labele simu benefísiu uitoan liu kompara ho ema riku sira. Povu iha area rurais merese atu hetan kualidade servisu no rekursu ne’ebé hanesan kompara ho sira ne’ebé hela iha kapitál, no sira nia nesesidade sira dala barak la karun atu responde ba.
  • Polítika sira ne’ebé bele benefísiu feto, labarik, ema ho defisiensia, ema ho edukasaun mínimu, ema ho servisu sein saláriu no grupu vulneravel seluk ne’e labele abandona.
  • “Kresimentu inkluzivu” bele hanesan manobra ida iha kondisaun ekonomia diskreditadu: Poderozu sira hetan ida mahar ne’e no kiak sira hetan nia restus. Ida ne’e labele substitui ekidade no justisa ekonómiku.
  • “Sosa dame” liu husi fó prémiu ba konstituentes insatisfeitu ka insistente sira sei hafraku estabilidade no koezaun iha longu prazu.
  • Aeroportu sira, auto-estrada sira, no eletrisidade subsídiu, sentralizadu responde liu ba ema uitoan ne’ebé riku no la’ós ema hotu mak bele uza. (Iha Timor-Leste, estadu gasta barak liu iha eletrisidade duke iha tratamentu saúde – no ema uitoan de’it mak iha AC ka mákina fase bikan. Area rurais sira la iha podér liu iha sensu rua ne’e hotu.)

Lisaun 9: Suporta ema, la’ós “ekonómiku” teoritiku.

  • Inflasaun “Dutch disease”/Moras Olanda menus ona iha ekonomia dolarizadu Timor-Leste nian, hafoin kresimentu lalais iha gastu estadu nian menus ona. Ida ne’e bele redús liután liu husi aumenta produsaun lokál atu redús nesesidade ba fornesementu importasaun limitadu sira.
  • Kresimentu GDP bele indika manán iha grupu ki’ik ida, maski ema maioria sai kiak ba bei-beik. Haree husi rendimentu mediu ka patrimoniu sira, ka família sira ne’ebé moris iha liña pobreza nia okos, mak medidas ne’ebé di’ak liu atu sukat saúde ekonomia nian.
  • Wainhira “rendimentu nasionál” fila ba estadu (ne’ebé poupa pedasuk boot ida), GNI la refleta sidadaun sira nia prosperidade ka falta ida ne’e.
  • Bangladesh no Nepal, sira nia valor husi Index Riku-soin Umanu no Index Vulnerabilidade Ekonómiku di’ak liu fali ne’ebé mak bele hetan husi sira nia GNI, ne’e hatudu katak sira jere sira nia polítika sira ho di’ak.
  • GNI Timor-Leste nian ne’ebé aas ne’e barak liu mai husi rendimentu temporáriu husi mina no gas, no ne’e seidauk uza ho másimu atu hadi’a nasaun ne’e ninia HAI no EVI. Nune’e mós ho Giné Ekuatoriál, osan mina nian ne’e bele hanesan mós malisan.
  • Karik Timor-Leste mak gradua husi estadu Nasaun Menus Dezenvolvidu karik bazeia ba ninia GNI ne’ebé aas molok tinan 2020, nia bele sai nasaun primeiru ne’ebé mak sei falla no monu fali ba estadu Nasaun Menus Dezenvolvidu hafoin rai ne’e nia mina no gas maran, no ida ne’e iha tinan hirak tan de’it ona. Ida ne’e lojiku ka lae?
Ikus liu, ita hotu hatene katak maior parte Timor-oan sira menus idade 17.  Oinsa ho sira nia futuru?

No comments:

Post a Comment